Varjatud puuduste alla käivad ka lärmakad naabrid

Varjatud puudused on kinnisvara juures esinevad probleemid, mis kohe silma ei hakka, aga millest müüja on teadlik. Sinna alla käivad ka lärmakad naabrid.

„Sellisel juhul tuleb aga tõestada, et inimene ei saa naabrite tekitatud müra tõttu oma korterit kasutada sihtotstarbeliselt,“ ütles Egon Juhanson. Lihtsam on siis, kui naabrite tegevus läheb vastuollu seaduse või eeskirjadega, näiteks toimub lärmi tekitamine öisel ajal ja ületatakse lubatud mürataset.

„Kõige lärmakamad naabrid on ilmselt väiksed lapsed, eriti juhul, kui nad elavad pea kohal. Aga seda ei saa lugeda kinnisvara kasutamist segavaks puuduseks, et lapsed kell kuus või seitse õhtul pea kohal trambivad. Seal on alumisel naabril teatav talumise kohustus, sest inimesed elavad oma elu Teine asi kui trambitaks öösiti.“

Maaklerid kinnitavad, et küsimus „Kes on meie naabrid“, huvitab igaüht, kes kavatseb kortermajja kodu osta. „Seepärast soovitan naabrite osas aus olla. Lapsed kindlasti kinnisvara varjatud puuduseks ei kvalifitseeru, pigem on jutt ikka olukordadest, kus naaber öösiti valju muusikat kuulab või pidu peab ja sellest peab korteri müümisel ostjat teavitama,“ kinnitas Kristina Leer.

Varjatud puuduste alla kuulub veel näiteks hallitus. Kui müüja objekti näitamise eel valge värviga hallitusplekid ära peidab ja uuele omanikule sellest ei räägi, siis on tegu varjatud puudusega. Kui nüüd uus omanik ühel päeval hallitust märkab, sellest näiteks ühistu juhatusele kurda ja vastuseks saab, et selles konkreetses nurgas on aastaid olnud probleem hallitusega, siis saab endise omaniku vastu nõude esitada. „Müüja saab vastutusele võtta veel mitu aastat pärast tehingut,“ kinnitas Egon Juhanson. „Võtmete üleandmisega vastutus ei kao.“

„Kui aga hallituse tekitab uus omanik, kes kuivatab toas pesu ega õhuta ruumi piisavalt, pole enam tegu varjatud puudusega,“ täiendas Kristina Leer.