Ohuteguritega arvestamine ennetab kutsehaigust

„Oma töös näen sageli, et töötajad, kes tulevad tervisekontrolli, ei tea, mis nende tervist võib ohustada. Põhjus võib olla selles, et nad ei süvene ohutegurite kahjulikule mõjule piisavalt,“ rääkis Küüdorf. „Tööandjatele tuletaks aga meelde, et ei tohi ära unustada töötajate füüsilisi võimeid, nende antropomeetrilisi näitajaid ja töötaja tervislikku seisundit.

Küüdorf tõi näiteks laost töötava väikest kasvu kleenukese mehe, kes teeb rasket füüsilist tööd võrdselt suure ja sportlikult tugeva mehega või isegi rohkem. „Pigem on oht, et kleenuke mees võib haigestuda ülekoormushaigusesse ja üsna pea, kui midagi ette ei võeta,“ kirjeldas Küüdorf töökeskkonna ohutegureid. „Tervisliku seisundit ei oska muidugi tööandja hinnata, kuid selleks ongi peale töötaja töölevõtmist töötervishoiuarsti kontroll vajalik.“

Ohutegureid määratletakse järgmiselt:

füüsikalised (müra, vibratsioon, halb/ere valgustatus, elektromagnetväljad, kiirgus, töökeskkonna temperatuur, niiskus, õhuliikumise kiirus);keemilised ohutegurid (kemikaalid ja ka olmetolm, printeritahm, paberitolm jne),bioloogilised ohutegurid (viirused, bakterid, seened, algloomad, parasiidid, bioaktiivsed ained ),füsioloogilised (korduvad liigutused, valed töövõtted, sundasendid, raskuste käsitsi teisaldamine);psühholoogilised (siia alla ehk peaks mainima  ületundidega töö, öötöö, pingeline töötempo,  tööpinge).

Eraldi toob Küüdorfi välja töökorraldusest tingitud vead. „Neid võiks lugeda ka nö psühholoogiliste ohutegurite hulka. Need võivad tekkida ületundidega töötamisest või ka valede töövõtete kasutamisest töös, kus eesmärgiks on ainult, et töötajad saaksid õigeaegselt töö valmis,“ kirjeldas Küüdorf olukordi ettevõtetes. „Väga oluline on, et tööandja ning töötajad teavad töökeskkonnas peituvaid ohutegureid ja tööandjad on valmis juhendama töötajaid."