Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ehitus, kaubandus, transport on töövaidluste tippsektorid
Kõige probleemsemad valdkonnad töövaidlustes ongi ehitus, kaubandus ja transport. Kõige rohkem vaidlusi tekitab tööandjate ja töötajate vahel palk.
Lippe rääkis Äripäevale teemal töövaidlused, et ta pani juba 1995. aastal tähele, et pärast palkade tõstmist hakkasid töötajad endale kalleid autosid liisima, ja kui siis mõne aja pärast palgast jälle puudu jäi, süüdistati ikka ja jälle just tööandjat.
“Palju see tavainimene ikka ise süüdi tahab olla. Kui sportlane treenib üle, on ka treener süüdi. Kui kiirust ületades trahvi saadakse, on jälle politsei süüdi, et ta kiirust mõõtis,” märkis Lippe.KaroTransis on töötaid üle 40 ja Lippe sõnul on enamik neist pika staažiga. Korra on ettevõte pidanud ka töövaidluskomisjonis käima, aga enamasti lahendatakse arusaamatused omavahel. Ehitusfirma Lemminkäinen Eesti juht Sven Pertens ütles, et ehituses on palju vaidlusi loomulikel põhjustel – töö on tihtipeale hooajaline ning ehitusettevõtteid ja sel alal töötajaid palju.Pertensi sõnul pole nende ettevõttes märgata, et vaidluste arv oleks suurenenud. Töövaidluskomisjoni jõudis tema sõnul vaidlus viimati koguni kümmekond aastat tagasi. “Kui ettevõttes on mõistlik personalijuht, siis lahenevad arusaamatused nii, et kolmas osapool ei pea sekkuma,” ütles ta. Pertens ütles, et töövaidluskomisjonis asutakse tavaliselt nõrgema ehk töötaja poolele. Tema sõnul peaksid tööandjad lepingust väga punktuaalselt kinni pidama ja näpuga järge pidama, millised on tema täpsed kohustused. “Tänapäeval on inimesed piisavalt haritud, et tööandja käitumises vigu otsida,” ütles ta.
GoBus sõlmisid eile kollektiivlepingu ja palgaleppe, mille järgi teenivad GoBusi bussijuhid alates veebruarist vähemalt 3,30 euro suurust tunni- ja 810 euro suurust kuupalka.
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.