Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Büroopindade üleküllus Tallinnas surub üürihinda alla
Turvaettevõtted vajavad oma tööks oluliselt töökindlamaid ja funktsionaalsemaid mehitamata lennuvahendeid kui igaühele hõlpsasti kättesaadavad droonid, mida saab kasutada hobitegevuseks, tõdeb G4S Eesti valvedivisjoni direktor Villu Õun .
Droon on suurepärane töövahend vaatluse tegemiseks suurel maa-alal, keerulistes maastikutingimustes ja öisel ajal infrapunakaameraga. Neis oludes toob ta ekraanile kompaktse pildi ja muudab rikkumised kergesti märgatavaks.
Võrreldes valvekaameratega on droonid paindlikumad ja ei vaja eraldi infrastruktuuri nagu kaablivedu, andmeside ja muu. See tähendab, et kui turvaettevõtte töö lõpeb ühel objektil, saab töövahendid suurema vaevata viia üle järgmisse kohta.
G4S kasutab droone naftaplatvormidel, samuti on neid testitud Aasias naftatorude valveks.
Eestis on firma katsetanud erinevaid droonimudeleid nii tehnilises valves kui ka rannavalves. Paraku pole pakutud lahendused olnud piisavalt töökindlad ja efektiivsed et kaaluda üles praegu kasutatavaid lahendusi.
Droonide kasutusest turvalisuse tagamisel saab pikemalt lugeda Äripäevast.
Seotud lood
Ülemiste Ärimaja juurdeehitus sai stardi, lisandub 8500 rm büroopinda, sh tuleb esimesele korrusele 1260 rm uut kaubandus- ning toitlustuspinda.
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.
Enimloetud
1
Viljar Arakas: On heameel tõdeda, et taaskord on suuremahulise kinnisvaraobjekti ostuks kogunenud peamiselt Eesti investorid
3
5
Eile hommikuses intervjuus tuli juttu Estonia juurdeehituse mõjust Tallinna vanalinna väärtustele
Viimased uudised
Haigla vana hoone (toona Kreenholmi haigla) valmis aastal 1913 arhitekt Paul Alischi projekti järgi.
Millest koosneb hoone pikaajaline remondikava? Mida tuleb laenu võtmisel võrrelda? Mida märkab kogenud haldur? Millest koosneb tark kokkuhoid?
Konverentsid
Hetkel kuum
Viljar Arakas: On heameel tõdeda, et taaskord on suuremahulise kinnisvaraobjekti ostuks kogunenud peamiselt Eesti investorid
Arakas: Konkurentidele ütlen, et tehke järele või makske kinni
Vaata, mis avamisel toimus ja kes seal olid
Arco Vara 2026. aasta esimese poolaasta müügitulu oli 4,32 miljonit eurot ning puhaskahjumiks kujunes 1,15 miljonit eurot.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele