Portaalid võtsid kasutusele uued ärikinnisvara kategooriad

Portaal City24 lisas hiljuti ärikinnisvara alla katergooriad „Loft Office“, „Stock Office“ ja „ühiskasutatav töökoht“.

City24 juhataja Karin Noppel kinnitab, et üldiselt on kinnisvaraobjektide iseloomustamiseks kasutatud andmeväljad püsinud portaalis City24.ee ligi kahekümne tegutsemisaasta jooksul üsna stabiilsena. „Peamiselt oleme lisanud ehitusmaterjalide valikuid ning muutnud kütteviise. Suurima muudatuse meie jaoks tõi kaasa valdade ühinemine ja haldusüksuste ümbernimetamine.“

Noppel tõdeb, et viimaste aastate uued tuuled ärimudelites on jõudnud puudutama ka äripindu. „Uued ärikinnisvara valikuvariandid said teoks peamiselt tänu maaklerite ja arendajate tagasisidele, kes oma klientide soove kõige paremini teavad.“

Ta lisas, et koostööalad on viimasel ajal Eestis järjest popimad ja ettevõtted ei pea seda mingiks kummaliseks loomaks. „Kui mõned nimetada, siis Regus, Workland, UMA, Springhub, Hammerhub. Sarnaselt töötavad ka Startup hubid nagu Lift99, Garage48 jt.

Koostöötamise ala annab lisaks kasutusmugavusele ka võimaluse leida täiesti teistmoodi sünergiat naabritega, kes võivad olla hoopis muust sektorist. Ettevõtete loovus, võimekus ja ärivõrgustik kasvavad koostöö alal läbi kontaktide, mida eraldiseisvas büroos tegutsedes ilmselt kunagi ei tekiks.“

Loft Office´i lugu on teatavas mõttes sarnane. „Efektiivsus saavutatakse läbi funktsioonide liitmise ja ühte kohta koondamise. Eriti sobiv on see formaat e-kaubanduse osakaaluga ettevõtetele, kelle lao liikuvus on kiire ja ülevaade olemasolevast seisust äri igas üksuses oluline,“ selgitas Roosimaa. Kõnealust tüüpi pinna puhul kaob põhimõtteliselt vajadus liikuda lao, poe, kontori vahel, mis annab transpordisäästu. Kaob ka vajadus üksuste vahel sidepidamiseks e-kirja või telefoni teel, kus potentsiaalne kommunikatsioonirisk mingil moel olemas. Lisaks kaob vajadus igas üksuses spetsialisti hoidmiseks. „Seega saab Loft Office´i puhul ettevõte keskenduda kõrgema lisaväärtusega tegevustele ja anda klienditegevusele juurdepääs laole. Samuti võib selline pind sisaldada väiksemat sorti tootmist, teenindust või stuudiot.“

Stock ja Loft Office pinna puhul kippusid kliendid tegema võrdusi laopindadega. „Vana mõtlemine ei saa lahti seisukohast, et logistika, tootmine ja ladu on midagi lihtsat ja odavat. Aga kui su kaubad või tooted liiguvad väga kenades pakendites ja täiesti puhtas keskkonnas, siis miks peaksid sa neid hoidma 20km kaugusel maantee ääres, kui sa võid nad paigutada oma müügisaali ja hoida neid müügi ja kontori personali läheduses. Loft Office on toode just selleks, et neid barjääre murda,“ kinnitas Roosimaa.

Sel juhul pole tegemist enam lihtsalt laoangaariga, vaid töökeskkonnaga, kus liiguvad nii müügipersonal kui ka kliendid. „Nende pindade kvaliteet läheneb rohkem kauplusele ja büroole, kui laole, seega ei saa neid selle nimetuse alla mingil tingimusel panna. See tekitab ainult segadust, sest kui kliendil puudub eristus toote osas, on väga raske selgitada miks traditsiooniline ladu maksab 7€/m2 aga see (oluliselt kvaliteetsem ja paremini varustatud pind) 10-12€/m2,“ selgitas Roosimaa, kelle sõnul on kõik need uued äripindade lahendused on märkimisväärselt kallimad rajada.

„Just selle anomaalia välistamiseks oligi vaja need kinnisvaragrupid eraldi määratleda. Siiani tuli alati käia läbi arutelu teemal, et miks nii kallis,“ võttis Roosimaa teema kokku.