Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuidas koostada köitvat ja usaldusväärset kinnisvaramüügikuulutust?
Vaadates kinnisvaraportaalides olevaid kuulutusi, on nende kvaliteet pehmelt öeldes ebaühtlane. Kuidas koostada kuulutust (sh tekst, fotod, väljad), mis tekitab potentsiaalsetes klientides reaalset huvi ja usaldust?
Olen tähele pannud, et tihti kirjutatakse detailselt lahti, millest vara koosneb: kaks magamistuba, esik, elutuba, WC-vannituba, köök. Kui aga on tehtud head fotod, siis klient saab juba fotodelt (ja ruumiplaanilt) aru, milline on planeering. Ehk siis küsimus on, kas ikka kirjutada uuesti välja, mis on juba fotodelt näha, ja sellega teksti pikemaks teha. Seda eriti väiksemate varade puhul, suuremate varade planeeringu kirjeldus on kindlasti rohkem põhjendatud.
Pigem on oluline, et tekstis on kirjas info, mida klient fotodelt ei näe ja mis teda konkreetse vara juures võib huvitada, proovida tunnetada neid n-ö puutekohti. Näiteks, millised on ühistu plaanid, kõrvalkulud, kas ja milline mööbel/tehnika jääb korterisse, kuidas on lahendatud parkimine, kas korteri juurde kuulub panipaik jne. Samuti, kas varal on rohkem kui üks kütteallikas. Pilte vaadates näed muidugi radiaatorite järgi, et on kaugküte, või siis paistab silma uhke kamin. Aga paljudes korterites on erinevalt lahendatud ka juurde tulev elektriküte, mis põhiliselt siiski on põrandakütte näol.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Väga oluline on mainida tekstis ka remondifondi/laenumakse olemasolu ja summa, et klient oleks kohe teadlik lisakuludest, mis varaga lisaks traditsioonilistele kõrvalkuludele (vesi, küte, haldustasud, elekter jne) iga kuu kaasnevad (kui kaasnevad).
Mõistlik on tutvustada kuulutuses ka vara ümbruskonda. Kui klient vaatab maja/korterit piirkonnas, mis on tema jaoks uus, siis on hea, kui ta saab kuulutusest kas või üldsõnaliselt teada, kuidas on lood infrastruktuuriga, kui kaugel asuvad koolid-lasteaiad-poed jmt.
Kindlasti on oluline kuulutuses välja tuua, kui kiiresti uus omanik vara kätte saab. Vahel on tõesti nii, et korter vabastatakse juba samal päeval, aga on ka olukordi, kus vara kättesaamine võibki toimuda alles kahe või enama kuu pärast. Seda võiks klient kindlasti teada enne varaga tutvuma tulekut, et osapooled ei raiskaks mittesobivuse korral oma aega.
Esimese hooga tundub, et kinnisvara kohta müügikuulutust koostada pole mingi raketiteadus. Asjasse põhjalikumalt süüvides selgub aga, et küsimusi, mida üks köitev kuulutus peaks sisaldama, on hulgaliselt.
•Mis järjekorda teemaplokid seada?
•Millele pöörata tähelepanu alapealkirjade ja teksti liigenduse juures?
•Kui pikk peaks tekst olema ja kas see peaks sisaldama ka müügitööd?
•Mis on oluline lisainfo, mis kuulutuses peaks kajastuma (nt ruumiplaan, kulude tabel, päikese liikumine jm)?
•Kas 360-kraadine virtuaaltuur tuleb kasuks?
•Kuidas märkida hinda korrektselt, et ei jääks muljet oksjonist või enampakkumisest?
•Hea müügilause ja kuidas seda leida?
•Mis info peaks kajastuma üürikuulutuses?
Neile ja paljudele teistele küsimustele pakub juba 14. septembril toimuval Kinnisvarauudiste veebiseminaril vastuseid Kaanon Kinnisvarabüroo maakler Annemai Tuvike.
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.