Uuring: eramajade omanikud vajavad renoveerimisel rohkem nõu ja teavet
Eesti inimesed on tublid iseehitajad, kuid vajaksid planeerimisel ja asjaajamisel nõustamist. Samuti vajab selgust omavalitsuse roll elamumajanduse korraldamisel, ilmnes väikeelamute renoveerimise protsesside tõhustamise uuringust.
50% ehk valdav osa Eesti elanikest elab kortermajades, mis on ehitatud enam kui 20 aastat tagasi ning vajavad renoveerimist, et ka järgmistel kümnenditel olla elukohaks sadadele tuhandetele inimestele. Millised renoveerimistööd on vajalikud ning kuidas korterühistu peaks renoveerimist finantseerima?
Keskmine D- ja madalama energiaklassiga hoones asuv korter säästab küttearvetelt küttesüsteemi renoveerimisega 10 kuni 20 protsenti ja hoone tervikliku renoveerimise tulemusena ligi 50 protsenti.
Homme, 19. aprillil Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) peab Radisson Meriton Tallinna konverentsikeskuses innovatsioonikonverentsi „Renoveerimise tänapäev ja tulevik – uued keskkonnasõbralikud lahendused kortermajadele“.
Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse esimehe Andres Jaadla hinnangul tuleks korterelamute rekonstrueerimisel jätkata maju renoveerida soovivate korteriühistute rahalist toetamist senisest stabiilsemalt ning suuremas mahus.
Tallinna Kristiine linnaosas on müüki jõudnud kinnistu, millel asuv viiekorruseline hoone pakub uuele omanikule võimalust mõelda senistest kasutusviisidest palju kaugemale. Kas 1964. aastal valminud hoonest võiks saada kaasaegne ärikeskus, erinevaid teenuseid koondav hoone või hoopis elu- ja äripindu ühendav arendus? Avalikule enampakkumisele jõudnud Nõmme tee 5 asuva kinnistu tulevik sõltub järgmise omaniku visioonist.