Ojala: Eesti ärikinnisvaraturg on lähiajal pigem passiivses seisus

Uute arendusprojektide väljakutse on jätkuvalt kõrge ehitusmaksumus, kallis laenuraha ning vähene nõudlus. Samas on tõenäoline, et ehitusvaldkonna aktiivsus langeb juhul, kui riik ei alusta ega jätka oma suuremahuliste projektidega.

Aastatel 2019-2022 Eesti kinnisvarainvesteeringutest olid välismaised pea pooled, kuid käesoleva aasta esimesel poolel langes välisinvestorite tehingute osakaal kümnendikuni. Soome ja Rootsi kinnisvaraturgude probleemid avaldavad Eestile mõju kolmel moel.

Viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud ehitushinnad ning jätkuvalt kõrge inflatsioon ja ebastabiilsus on pannud paljud äriplaanid olukorda, kus need projektid on sahtlisse pandud paremat stardihetke ootama, tõdes Kapitel AS-i tegevjuht ja juhatuse esimees Taavi Ojala Äripäeva Infopangale antud intervjuus.

Kinnisvara- ja ehitusprojektide dokumentatsioon kasvab iga aastaga. Joonised, lepingud, koosolekuprotokollid, hooldusjuhendid ja tehnilised kirjeldused kogunevad erinevatesse süsteemidesse ning lõpuks on tükk tegu, et üldse aru saada, kus midagi asub. Ent see kõik saab tehisintellekti abiga olla kordades lihtsam.