Esimene kinnisvarabuum leidis aset aastatel 2005-2007 ning teine 2020-2022. Kaks tippaega erinevad üksteisest kui öö ja päev ning tuleb nentida, et esimest buumi pole veel üle löödud, kirjutab kinnisvaraanalüütik Risto Vähi.
Kinnisvaraanalüütik Risto Vähi osutab, et kui esimene buum algas ja lõppes järsult, siis teine saabus laugemalt (Foto: Gregor Alaküla).
Buumi kirjeldamiseks sobib kõige paremini Tallinna korteritehinguid kajastav graafik. Pealinn on Eestis trendilooja ning suurima maksejõu ja spekulatiivsusega piirkond. Ruutmeetri mediaanhindu pole mõtet võrrelda, sest vahepealsetel aastatel on elatustaseme tõus ja inflatsioon teinud oma töö.
Sellegipoolest detsembris oli eluasemeturg tervikuna põhjanaabrite juures erakorraliselt vilgas - koguni nii, et tehinguid tehti ka jõulude aegu puhkepäevadelgi.
Fassaadide tootmine on viimase kümnendi jooksul teinud läbi suure muutuse. Kui varem tähendas tellimus etteantud jooniste järgi tootmist, siis nüüd oodatakse tootjalt terviklikkust: projekteerimist, tehnilisi lahendusi, tootmist ja paigaldust. Metallfassaadide tootja Parmet AS juht Erki Parik nendib, et selline muudatus teeb küll nende töö keerulisemaks, ent samas toob tellija jaoks kaasa parema tulemuse.
Erkki Raasuke kinnisvaraarendajate suure tootlusega võlakirjadest: “Kui keegi tahab Vene ruletti mängida või lihtsalt vaadata tikuga, kas paagis on bensiini, siis andke tuld.” Eesti turul on veel üks tõsine pitser.
Erkki Raasuke kinnisvaraarendajate suure tootlusega võlakirjadest: “Kui keegi tahab Vene ruletti mängida või lihtsalt vaadata tikuga, kas paagis on bensiini, siis andke tuld.” Eesti turul on veel üks tõsine pitser.