Eestis on olnud kaks kinnisvarabuumi
Esimene kinnisvarabuum leidis aset aastatel 2005-2007 ning teine 2020-2022. Kaks tippaega erinevad üksteisest kui öö ja päev ning tuleb nentida, et esimest buumi pole veel üle löödud, kirjutab kinnisvaraanalüütik Risto Vähi.
Buumi kirjeldamiseks sobib kõige paremini Tallinna korteritehinguid kajastav graafik. Pealinn on Eestis trendilooja ning suurima maksejõu ja spekulatiivsusega piirkond. Ruutmeetri mediaanhindu pole mõtet võrrelda, sest vahepealsetel aastatel on elatustaseme tõus ja inflatsioon teinud oma töö.
Seotud lood
Sellegipoolest detsembris oli eluasemeturg tervikuna põhjanaabrite juures erakorraliselt vilgas - koguni nii, et tehinguid tehti ka jõulude aegu puhkepäevadelgi.
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.
Enimloetud
4
Viljar Arakas: On heameel tõdeda, et taaskord on suuremahulise kinnisvaraobjekti ostuks kogunenud peamiselt Eesti investorid
5
Millest koosneb hoone pikaajaline remondikava? Mida tuleb laenu võtmisel võrrelda? Mida märkab kogenud haldur? Millest koosneb tark kokkuhoid?
Viimased uudised
Haigla vana hoone (toona Kreenholmi haigla) valmis aastal 1913 arhitekt Paul Alischi projekti järgi.
Millest koosneb hoone pikaajaline remondikava? Mida tuleb laenu võtmisel võrrelda? Mida märkab kogenud haldur? Millest koosneb tark kokkuhoid?
Konverentsid
Hetkel kuum
Viljar Arakas: On heameel tõdeda, et taaskord on suuremahulise kinnisvaraobjekti ostuks kogunenud peamiselt Eesti investorid
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele