Kriisivalmidus ehituses: varjendite ja varjumisplaanide uus ajastu Eestis
Kui Soome on juba aastakümneid ehitanud varjumiskohti, olles oma elanikkonnakaitsega eeskujuks kogu Euroopale, siis Eestis jõudis varjendi rajamise kohustus seadusesse alles tänavu. Mis muutub hoonete omanike ja arendajate jaoks, selgitab vandeadvokaat Marina Lapidus advokaadibüroost RASK.
Loe AI kokkuvõtet
Elanikkonnakaitse on viimastel aastatel üha suurema tähelepanu keskmes kogu Euroopas. Tänavu septembris Riigikogus vastu võetud hädaolukorra seaduse muutmise eesmärk on arendada elanikkonnakaitset ning sätestada kohustusi varjendite tagamiseks. Seaduse jõustumisel peavad kõik hoonete omanikud arvestama varjumise võimaldamise kohustustega.
Seotud lood
Viimasel ajal on palju arutletud kooskõlastamisel oleva eelnõu üle, mis näeb ette varjendite rajamise kohustuse uutele hoonetele. Hirmul on suured silmad ja nii on kahjuks ka sellega seoses läinud liikuma eksitavaid väiteid, mida soovin siinkohal kummutada, kirjutab Siseministeeriumi nõunik Mari Tikan eile Kinnisvarauudistes ilmunud teksti peale.
Mustamäe või Lasnamäe paneelmajade alla varjendeid kaevata ei saa, seega jääks suurem osa Tallinna elanikkonnast nii ehk naa kaitse alt välja, märgib Uus Maa juhatuse liige ja kinnisvaraanalüütik Igor Habal.
Arhitektide koostöö arendajate ja omavalitsustega lähima aasta-paari jooksul tõotab tuua ridamisi väljakutseid, selgub arhitekt Margit Mutso kommentaarist Kinnisvarauudised.ee-le.
Varjendi täpsed tehnilised nõuded koostatakse eelnõuga paralleelselt koostöös eriala ekspertide ja liitudega ning kehtestatakse siseministri määrusega.
Tallinna kesklinnas asuv endine kohtuhoone aadressil Liivalaia tn 24 on jõudnud turule ning Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) on otsimas sellele uut omanikku.
Enimloetud
1
Viljar Arakas: On heameel tõdeda, et taaskord on suuremahulise kinnisvaraobjekti ostuks kogunenud peamiselt Eesti investorid
3
5
Eile hommikuses intervjuus tuli juttu Estonia juurdeehituse mõjust Tallinna vanalinna väärtustele
Viimased uudised
Haigla vana hoone (toona Kreenholmi haigla) valmis aastal 1913 arhitekt Paul Alischi projekti järgi.
Millest koosneb hoone pikaajaline remondikava? Mida tuleb laenu võtmisel võrrelda? Mida märkab kogenud haldur? Millest koosneb tark kokkuhoid?
Konverentsid
Hetkel kuum
Viljar Arakas: On heameel tõdeda, et taaskord on suuremahulise kinnisvaraobjekti ostuks kogunenud peamiselt Eesti investorid
Arakas: Konkurentidele ütlen, et tehke järele või makske kinni
Vaata, mis avamisel toimus ja kes seal olid
Arco Vara 2026. aasta esimese poolaasta müügitulu oli 4,32 miljonit eurot ning puhaskahjumiks kujunes 1,15 miljonit eurot.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele