Riigiarhitekt ja linnaarhitekt: võõrandamisest saab väärindamine ja kaevikutest tullakse koostööle
Maa- ja ruumiamet ning Tallinn tüürivad järjest jõulisemalt maafondi ning linnaruumi, osutavad riigiarhitekt Tõnis Arjus ja Tallinna linnaarhitekt Andro Mänd saates Kinnisvaratund. Kardetud tagasilöögi asemel on tulemas hoopis edasilöök.
Loe AI kokkuvõtet
"Me peaksime siiski lähtuma sellest, et meil on Tartu, Pärnu, Tallinn ja Ida-Virumaa linnastu. Avaliku sektori investeeringuid peaks tegema sellest lähtuvalt, et teeksime vähemalt regioonikeskused tugevaks," sõnas Mänd. "Kui me üritame kõiki maakonnakeskuseid vee peal hoida, siis Tallinna kasvu protsess jätkub täpselt nii, nagu see on siiamaani olnud. Meil ei ole olnud poliitilist julgust ütelda, et nüüd on nii, et need neli keskust on olulisemad kui teised maakonnakeskused." Tema kinnitusel selline lahendus aitaks kaasa sellele, et kogu Eesti elu ei valguks Tallinnasse. Samas Tallinna osas täiendas Mänd, et avalik sektor ei ole kaitsnud avalikku huvi. “On lihtsalt tegeletud pigem menetlusega ja selle tõttu on linn täitunud üsna ühesuguse hoonetüpoloogiaga. Otsige Tallinnas ridamaja! Tikutulega otsite ja väga raske on leida. On vaid eramu või suur kortermaja,” kirjeldas linnaarhitekt pealinna olukorda.
Seotud lood
Kinnisvara- ja ehitusprojektide dokumentatsioon kasvab iga aastaga. Joonised, lepingud, koosolekuprotokollid, hooldusjuhendid ja tehnilised kirjeldused kogunevad erinevatesse süsteemidesse ning lõpuks on tükk tegu, et üldse aru saada, kus midagi asub. Ent see kõik saab tehisintellekti abiga olla kordades lihtsam.
Enimloetud
3
Hoone arendajal pole põhjust nutta - selle hoonega ollakse pikas plaanis võidus
5
Viljar Arakas: On heameel tõdeda, et taaskord on suuremahulise kinnisvaraobjekti ostuks kogunenud peamiselt Eesti investorid
6
Millest koosneb hoone pikaajaline remondikava? Mida tuleb laenu võtmisel võrrelda? Mida märkab kogenud haldur? Millest koosneb tark kokkuhoid?
Viimased uudised
Kahjumis tammuval ettevõttel on kaelas kümnete miljonite eest laenukohustisi
Haigla vana hoone (toona Kreenholmi haigla) valmis aastal 1913 arhitekt Paul Alischi projekti järgi.
Millest koosneb hoone pikaajaline remondikava? Mida tuleb laenu võtmisel võrrelda? Mida märkab kogenud haldur? Millest koosneb tark kokkuhoid?
Konverentsid
Hetkel kuum
Viljar Arakas: On heameel tõdeda, et taaskord on suuremahulise kinnisvaraobjekti ostuks kogunenud peamiselt Eesti investorid
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele