Algas konkurss edukaima renoveerimisprojekti tiitlile

Eurodirektiividega sammu pidamiseks soovib riik renoveerida kümne aastaga 5000 maja, milleks kulub ümmarguselt 5,5 miljardit eurot. Ühistud loodavad selleks ka piisavat riigipoolset rahalist toetust.

Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.

Kui lähed autol rehve vahetama, ei oota sa, et töökojas vahetatakse sama raha eest ka sõiduki mootor. Kortermajade halduses tekivad aga sellised ootused üllatavalt sageli, kirjutab VAU Halduse asutaja ja tegevjuht Hanno Liiva ja näitab puust ja punaselt ära, mida haldustasu tegelikult katab.

Suvised kuumalained on muutnud jahutuse koduvalikul üha olulisemaks ning konditsioneerist on kujunemas korterite ja ridaelamute puhul kaalukas lisaargument.

Kinnisvara- ja ehitusprojektide dokumentatsioon kasvab iga aastaga. Joonised, lepingud, koosolekuprotokollid, hooldusjuhendid ja tehnilised kirjeldused kogunevad erinevatesse süsteemidesse ning lõpuks on tükk tegu, et üldse aru saada, kus midagi asub. Ent see kõik saab tehisintellekti abiga olla kordades lihtsam.