Korteriühistute valus dilemma: kokkuhoid või kulude edasilükkamine?

Korteriühistud on petturitele atraktiivne sihtmärk mitmel põhjusel; sageli juhivad ühistuid inimesed, kes teevad seda vabatahtlikult oma põhitöö kõrvalt, osutab Swedbanki korteriühistute allosakonnajuht Janis Pugri ning jagab praktilist nõu, kuidas petturitega hakkama saada.

Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.

Eestis on ehituse ja projekteerimise valdkonnas ammu aru saadud, et kvaliteeti ja ohutust ei saa tagada ilma pädevate spetsialistideta; seetõttu on kavandamise ja ehitamise etapis täiesti loomulik, et riik nõuab kutsetunnistusi, pädevuse tõendamist ja selgeid vastutusrolle, aga siis juhtub midagi kummalist, kirjutab Remicon juhatuse liige Alex Roost.

Kui lähed autol rehve vahetama, ei oota sa, et töökojas vahetatakse sama raha eest ka sõiduki mootor. Kortermajade halduses tekivad aga sellised ootused üllatavalt sageli, kirjutab VAU Halduse asutaja ja tegevjuht Hanno Liiva ja näitab puust ja punaselt ära, mida haldustasu tegelikult katab.

Kinnisvara- ja ehitusprojektide dokumentatsioon kasvab iga aastaga. Joonised, lepingud, koosolekuprotokollid, hooldusjuhendid ja tehnilised kirjeldused kogunevad erinevatesse süsteemidesse ning lõpuks on tükk tegu, et üldse aru saada, kus midagi asub. Ent see kõik saab tehisintellekti abiga olla kordades lihtsam.