Kultuurikeskuse Siuru ehitamiseks 19. augustil välja kuulutatud riigihanke esimeses etapis esitas taotluse üheksa ettevõtet, kellest kaks on ühistaotlejad. Kõik ettevõtted kvalifitseerusid ja saavad esitada järgmises etapis esialgse hinnapakkumise.
Riigi kultuuriinvesteeringute fookus peaks riiklikult tähtsate kultuuriehitiste kõrval enam keskenduma väärt sisule, ent niiöelda betooni ja kultuuri ei maksa ka pimesi vastandada, arutleti Äripäeva raadio saates “Müüt või tõde?”.
Tartu linn kuulutas 19. augustil välja riigihanke kultuurikeskuse Siuru ja sellega seotud väliruumi ehitamiseks. Riigihange korraldatakse konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena, millel on kolm etappi. Osalevad ehitusfirmad peavad vastama teatud tingimustele.
Tartu linnavõim algatab 3. jaanuaril kultuurikeskuse Siuru ehitamiseks vajaliku Uueturu tn 1 krundi ja lähiala detailplaneeringu avaliku väljapaneku. Kuu aja jooksul saavad kõik huvilised tutvuda planeeringuga ja teha ettepanekuid selle täiendamiseks.
Linna volikogu kehtestas Uueturu tn 1 krundi ja lähiala detailplaneeringu, mis annab ehitusõiguse Siuru kultuurikeskuse rajamiseks. Planeeringuala suurusega ligikaudu 4,5 hektarit piirneb Poe, Küüni ja Uueturu tänava ning Emajõega.
Euroopa Liidu F-gaaside regulatsioon muudab oluliselt kliimaseadmete turgu, sest aasta-aastalt piiratakse suurema kliimamõjuga külmaainete kasutamist. See tähendab, et tootjad ja projekteerijad peavad mõtlema juba täna, kuidas valitud süsteemi tulevikus arendada, kasutada ja hooldada.