Veronika Valk-Siska: taskukohane eluase peaks olema kõigi inimeste õigus
Taskukohane eluase vabastaks raha sisetarbimisse, tõstaks turvatunnet ja aitaks demograafilisi probleeme leevendada, kirjutab arhitekt Veronika Valk-Siska arvamuskonkursile “Edukas Eesti” saadetud võistlustöös.
Loe AI kokkuvõtet
Leibkonnad muutuvad väiksemaks, intressid kõiguvad, hinnad kasvavad. Eluase kipub olema majapidamise suurim kuluartikkel. Kui pere kulutab eluasemele 40–50% sissetulekust (nagu tihti praegu), jääb vähem raha haridusele, tervishoiule ja kohalikule tarbimisele.
Seotud lood
Vaata, millisele kokkuleppele novembris jõudsid Kinnisvarafirmade liit ja Kliimaministeerium
Eesti avalik sektor on asunud innukalt võitlema elamispindade kriisiga Euroopas. Selle asemel, et tegeleda probleemiga seal, kus see on terav ehk Barcelonas, Amsterdamis, Viinis või Berliinis, haaratakse härjal sarvist mingil põhjusel Eestis. Eestis elamispindade kättesaadavuse kriisi ei ole, kirjutab kinnisvaraanalüütik, -konsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark vastulauses Advokaadibüroo RASK partneri ja vandeadvokaadi Ramon Raski artiklile.
Eluasemekriis ei ole pelgalt Euroopa suurlinnade mure, vaid mõjutab üha enam ka Eestit. Advokaadibüroo RASK partner ja vandeadvokaat Ramon Rask tõdes Äripäeva kinnisvarakonverentsil esindes, et juba 2026. aastal saame näha esimesi regulatiivseid samme elukondliku kinnisvara kättesaadavuse parandamiseks.
See puudutab linnavõimu, arendajaid, arhitekte, ehitajaid. Turvavööd hoidke ligi.
Miljoniruudune ülepakkumises büroopindadeturg saab peagi ruutmeetreid priskelt lisa. Pealtnäha vaid ärikinnisvaraturu mure neelab teisedki külgnevad sektorid. Eesti kinnisvaraturg ühes eluasemetega siseneb seniolematusse pöörisesse. Unelmmõtlemine enam ei päästa. Vaata, kelle õuele tuleb õnn.
Hõre linnaruum, hoogne valglinnastumine ja süvenev segregatsioon rikuvad eluasemeturgu ning muutuvad julgeolekuohuks, nendivad Tallinna linnaarhitekt Andro Mänd, Reterra tegevjuht Reigo Randmets ja RASK partner ja vandeadvokaat Ramon Rask. Oma pitseri vajutab siia turu pöörisesse viiv hooneteuputus.
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.
Enimloetud
2
Millest koosneb hoone pikaajaline remondikava? Mida tuleb laenu võtmisel võrrelda? Mida märkab kogenud haldur? Millest koosneb tark kokkuhoid?
5
Viljar Arakas: On heameel tõdeda, et taaskord on suuremahulise kinnisvaraobjekti ostuks kogunenud peamiselt Eesti investorid
Viimased uudised
Haigla vana hoone (toona Kreenholmi haigla) valmis aastal 1913 arhitekt Paul Alischi projekti järgi.
Millest koosneb hoone pikaajaline remondikava? Mida tuleb laenu võtmisel võrrelda? Mida märkab kogenud haldur? Millest koosneb tark kokkuhoid?
Konverentsid
Hetkel kuum
Viljar Arakas: On heameel tõdeda, et taaskord on suuremahulise kinnisvaraobjekti ostuks kogunenud peamiselt Eesti investorid
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele