Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uuring: Eesti elektritööstus saastab vähem
Eesti elektritootmise süsinikdioksiidi jalajälg on viimasel kümnendil märgatavalt kahanenud.
Kui aastal 2006 eraldus 1 MWh elektri tootmisel Eestis keskmiselt ligikaudu 1100 kg
kasvuhoonegaase, siis hiljuti tehtud arvutused näitavad, et heide on vähenenud 920 kilogrammini 1 MWh kohta, selgus Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse uuringust.
See on saanud võimalikuks mitme teguri koostoimel. Esmalt kahe uudse põlevkivi põletamise ploki juurutamisega ASi Eesti Energia Narva jaamades.
Teised põhjused on hakkpuidu koos põletamine põlevkiviga, tuuleenergiat kasutavate elektri generaatorite baasil kümnete tuuleparkide rajamine ning puidu ja saetööstuse jäätmete ärakasutamisel soojuse ja elektri koostootmisjaamades Tartus, Pärnus ja Tallinnas.Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse vanemeksperdi Tiit Kallaste sõnul lisandub igal aastal uusi taastuvatel energiaallikatel töötavaid elektritootjaid ja täiustub ka põlevkivi põletamise tehnoloogia.
Eesti on andnud ELile lubaduse
Eesti on sõnastanud oma panuse Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika eesmärkidesse pikaajalises energiamajanduse arengukavas, mis ütleb, et aastaks 2030 moodustab taastuvenergia osakaal vähemalt 45 protsenti energia lõpptarbimisest praeguse ligi 26% asemel.
Uuring “Eesti elektritootmise summaarse CO2-baasjoone määramine” tehti ÜRO kliimamuutuste paneeli (UNFCC) kinnitatud metoodika järgi. Uuringut rahastasEesti Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Seotud lood
MTÜ Eesti Kodukaunistamise Ühendus esitles Koduomanike V kongressil energiasäästlikke ja kauneid Eesti kodusid.
Tallinna kesklinnas asuv endine kohtuhoone aadressil Liivalaia tn 24 on jõudnud turule ning Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) on otsimas sellele uut omanikku.
Enimloetud
1
Viljar Arakas: On heameel tõdeda, et taaskord on suuremahulise kinnisvaraobjekti ostuks kogunenud peamiselt Eesti investorid
3
5
Eile hommikuses intervjuus tuli juttu Estonia juurdeehituse mõjust Tallinna vanalinna väärtustele
Viimased uudised
Haigla vana hoone (toona Kreenholmi haigla) valmis aastal 1913 arhitekt Paul Alischi projekti järgi.
Millest koosneb hoone pikaajaline remondikava? Mida tuleb laenu võtmisel võrrelda? Mida märkab kogenud haldur? Millest koosneb tark kokkuhoid?
Konverentsid
Hetkel kuum
Viljar Arakas: On heameel tõdeda, et taaskord on suuremahulise kinnisvaraobjekti ostuks kogunenud peamiselt Eesti investorid
Arakas: Konkurentidele ütlen, et tehke järele või makske kinni
Vaata, mis avamisel toimus ja kes seal olid
Arco Vara 2026. aasta esimese poolaasta müügitulu oli 4,32 miljonit eurot ning puhaskahjumiks kujunes 1,15 miljonit eurot.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele