Võlaõigusseaduse muudatused andsid üürileandjale õiguse kirjutada eluruumi üürilepingusse varem keelatud kokkuleppeid ning võimaldavad üürilevõtjal ja üürileandjal sõlmida omavahel uusi, kirjutab Äri- ja ühinguõigusele spetsialiseerunud advokaadibüroo Hedman Partners Andres Kivi.
Üürikorter Pärnus
  • Üürikorter Pärnus
  • Foto: Julia-Maria Linna
Advokaadibüroo Hedman Partners advokaadi Andres Kivi sõnul olid varem eluruumide üürilepingutes keelatud kokkulepped, mis nägid ette üürniku poolt leppetrahvi tasumist, remondifondi kulude kandmist ning kohustust tagastada üüriese ilma hariliku kulumise ja halvenemise tunnusteta.
Kui üürilepingus on sõlmitud vastavad kokkulepped, kuid üürnik otsustab omaniku loata näiteks pidada üüripinnal koduloomi, suitsetada, rikkuda pidevalt öörahu või jätta vahetamata suitsuanduri patarei, on üürileandjal õigus nõuda leppetrahvi, mille suurus on siiski üürniku kaitseks seadusega piiratud. “Ühe rikkumise eest määratav leppetrahv ei tohi ületada 10% kuuüürist, kõrvalkuludest ning korrashoiu- ja parenduskuludest. Teiseks ei tohi ühes kalendrikuus nõutavate leppetrahvide summa ületada 20% üürist ja viidatud kuludest,” selgitas advokaat Andres Kivi.
Jätkuvalt on tühised leppetrahvid rahaliste kohustuste rikkumise eest, näiteks kui üürilevõtja jätab maksmata üüritasu või korteriga kaasnevad kõrvalkulud. “Rahaliste kohustuste täitmisega viivitamisel võib nõuda viivist, mis on kokkuleppe puudumisel 8% aastas või vastavalt kokkuleppele kuni 24% aastas tähtaegselt tasumata summast,” lisas Kivi.
Korrashoiu- ja remondikulud võib jätta üürniku kanda
Kui varasemalt oli üürniku poolt hoone remondifondi tasumise kohustuses kokku leppimine tühine, siis nüüd saab kokku leppida, et mõistlikus ulatuses võib remondifondi tasumise kohustuse jätta üürnikule. “Kui hoones tehakse üksikuid parandustöid, näiteks tehakse koridori või katuse hooldust ning ei teostata pikaajalise mõjuga ja suure laenu võtmist vajavaid rekonstrueerimistöid, võib sellised kulutused jätta üürniku kanda,” täpsustas Advokaadibüroo Hedman Partners advokaat Andres Kivi.
Seejuures puudutab muudatus üksnes hoone kui terviku ja mitte üksiku elamispinna korrashoiu- ja parendamiskulusid. See tähendab, et kortermaja puhul võib üürniku kanda jätta kaasomandis oleva osa korrashoiu- ja parenduskulud (nt fassaad, koridorid, katus, kelder jmt). Konkreetse korteri kulutuste hüvitamises kokku leppida ei või.
Kasutamisest tekkinud kulumise kõrvaldamise võib jätta üürniku kanda
Varem lähtus seadusandja eeldusest, et asja kasutamisest tekkiva hariliku kulumise ja halvenemise kulu peab üürileandja arvestama üüritasu sisse. Nüüd aga võivad üürileandja ja üürilevõtja kokku leppida, et üürilepingu lõppemisel peab üürnik tagastama korteri samas seisundis või kasutamisest tekkinud kulumise kõrvaldamiseks peab ta kandma mõistlikud ja vajalikud kulud.
Hedman Partnersi advokaat rõhutas, et seadusandja ei ole muudatusega võimaldanud kokku leppida, et üürnik kõrvaldab sellised puudused, mis ei ole tekkinud asja kasutamisest üürniku poolt. “Näiteks kui katus hakkas üürilepingu kehtivuse ajal lekkima, ei ole see üürniku süü ja sellest tekkinud kahju ei pea üürilevõtja oma kuludega kõrvaldama. Kui aga üürnik on kasutanud elamispinda korrapäraselt ja õigesti ning selle käigus on korter või selle sisustus loomulikult kulunud, peab üürnik vastava kokkuleppe olemasolul olukorra oma kuludega taastama,” tõi Andres Kivi näite.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Kas tuhandeid faile saab muuta kiirelt sisukaks ja kompaktseks infoks? Nüüd saab
Kinnisvara- ja ehitusprojektide dokumentatsioon kasvab iga aastaga. Joonised, lepingud, koosolekuprotokollid, hooldusjuhendid ja tehnilised kirjeldused kogunevad erinevatesse süsteemidesse ning lõpuks on tükk tegu, et üldse aru saada, kus midagi asub. Ent see kõik saab tehisintellekti abiga olla kordades lihtsam.

Viimased uudised

Uudised
  • 05.08.26, 10:08
Hepsor on platsis uute võlakirjadega
Lätti liikumine süveneb
Uudised
  • 05.08.26, 09:13
Eesti kinnisvarahaid ostsid Riias 42000-ruuduse kaubanduskeskuse
Viljar Arakas: On heameel tõdeda, et taaskord on suuremahulise kinnisvaraobjekti ostuks kogunenud peamiselt Eesti investorid
Uudised
  • 05.08.26, 09:00
5 tunnust, mis näitavad, et Sinu firma videovalve tegelikult ei toimi
Uudised
  • 05.08.26, 08:00
Pea kõik suured ehitusfirmad kaotasid kasumit
“Käivet on lihtne kasvatada, aga suuta kasumlikult käivet kasvatada...”
Uudised
  • 05.08.26, 06:30
Üleriigiline korteritehingute hind on pealinna nägu
Uudised
  • 04.08.26, 16:12
Bonavat tabas andmeleke, klientide isikuandmed võisid sattuda kurjategijate kätte
Uudised
  • 04.08.26, 10:27
Muinsuskaitseamet kutsub esitama aastaauhindade kandidaate
Uudised
  • 04.08.26, 10:22
Muinsuskaitse ekspert: Estonia laiendamise diskussioon on läinud lahmivaks ja muinsuskaitset tühistavaks
Eile hommikuses intervjuus tuli juttu Estonia juurdeehituse mõjust Tallinna vanalinna väärtustele

Hetkel kuum

Uus Maa kutseline hindaja ja analüüsiekspert Mihkel Eliste.
Uudised
  • 29.07.26, 06:30
Kohalikud ehituspiirangud väänavad turgu ja pressivad kinnisvara hinda üles
See on juba poliitiline küsimus. Tagajärjed maksab kinni lõpptarbija
Arco Vara juht Rait Riim
Saated
  • 03.08.26, 11:17
Arco Vara juht: Lõuna-Euroopa inimesed võivad tuua Eesti kinnisvaraturule uusi ostjaid
See aasta on olnud meile järjekordne kasvuaasta, mille üle olen varjamatult uhke, rõõmustab Viljar Arakas.
Uudised
  • 31.07.26, 06:30
EfTEN rühib eesmärkide poole. Fond paisutas kasumit, portfelli ja üüritulu
Arakas: Konkurentidele ütlen, et tehke järele või makske kinni
Tehtud! Restate`i asutajaliiga ja üks omanikke Risto Abel ning Restate'i müügijuht Aleks Verner uue varanduse väravas.
Uudised
  • 28.07.26, 11:03
Galerii: Restate ostis logistikagigandi 3 keskust
Vaata, mida kõike see ost sisaldab
Arco Vara juht Rait Riim.
Uudised
  • 30.07.26, 10:00
Arco Vara juht: pakkumine suureneb ja hinnad kasvavad
Arco Vara 2026. aasta esimese poolaasta müügitulu oli 4,32 miljonit eurot ning puhaskahjumiks kujunes 1,15 miljonit eurot.
See on alles algus.
Uudised
  • 31.07.26, 10:40
Galerii: Invego avas oma Riia arenduses sündmuskeskuse
Vaata, mis avamisel toimus ja kes seal olid
Lahekalda arenduse perspektiiv.
Uudised
  • 29.07.26, 11:59
Merko jätkab üle 1000-korterilise arenduse rajamisega
Tallinna Linnavalitsuse poolt kehtestatud detailplaneeringu kohaselt võib Liivalaia tn 24 kinnistu ostja ehitada sealsele alale ühe kaasaegse kõrghoone.
  • ST
Sisuturundus
  • 31.07.26, 12:13
Liivalaia kohtumaja on jõudnud turule ja ootab uut omanikku

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele