Tegelikkuses peame olema valmis väga erinevateks stsenaariumiteks

Ühelt poolt üürnike osakaal Eesti kinnisvaraturul juba aastaid kasvab ja omanike oma kahaneb - see jätkub ilmselt edaspidigi. Teisalt aga: et Eestis on valdav mudel oma eluaseme omamine, siis jätkub praktika, kus valdav osa hooneid rajatakse korterite müügiks.

Uutel ehitushangetel osaleb praegu varasemast rohkem firmasid ja üha enam on ka üliteravaid hinnapakkumisi, mille kohta võib isegi öelda, et tegu on alapakkumistega. „Aga uue objekti alustamiseks peabki praegu olema julge ja nutikas, et viia keerulised otsad kokku,“ väitis Nordeconi juht Gerd Müller.

Viimased kuud näitavad, et kinnisvaraturg on muutunud tasapisi aktiivsemaks ning ehitajad on selgelt aktiivsemad enda töö pakkumisel ja tööotsingutel, rääkis Hepsori juht Henri Laks Äripäeva raadiole.

Võrreldes mõne aasta taguse ajaga, kinnisvaraarendajad on valmis üüriinvestoreid lahkelt jutule võtma. Samas: et korterite suurtehingud saaksid taas toimuda, peavad üürihinnad tõusma või korterite hinnad langema.

Fassaadide tootmine on viimase kümnendi jooksul teinud läbi suure muutuse. Kui varem tähendas tellimus etteantud jooniste järgi tootmist, siis nüüd oodatakse tootjalt terviklikkust: projekteerimist, tehnilisi lahendusi, tootmist ja paigaldust. Metallfassaadide tootja Parmet AS juht Erki Parik nendib, et selline muudatus teeb küll nende töö keerulisemaks, ent samas toob tellija jaoks kaasa parema tulemuse.