Pangad suhtuvad eramute kasutusloa kaotamisse ettevaatliku optimismiga

Advokaadibüroo Sorainen koostas Riigikantselei tellimusel analüüsi, et hinnata, kas Eesti võiks loobuda mõnede teiste Euroopa riikide eeskujul elamute ja korterelamute kasutusloa kohustusest, ning kuidas selline muudatus mõjutaks ohutust, halduskoormust ja õiguslikku selgust.

Maa- ja ruumiamet ning Tallinn tüürivad järjest jõulisemalt maafondi ning linnaruumi, osutavad riigiarhitekt Tõnis Arjus ja Tallinna linnaarhitekt Andro Mänd saates Kinnisvaratund. Kardetud tagasilöögi asemel on tulemas hoopis edasilöök.

Kodulaenude väljastamisel arvestavad pangad väga paljude erinevate asjaoludega alates laenutaotleja finantskäitumisest kuni ostetava kinnisvara korrektse dokumentatsioonini. Ikka ja jälle tekib inimestel selle viimasega seoses küsimus, kas pank annab eluasemelaenu kinnisvara ostmiseks, millel puudub kasutusluba. Jah, annab, kuid see sõltub asjaoludest, selgitab Swedbanki laenude valdkonnajuht Anne Pärgma.

Tallinnas kehtestati mullu detailplaneering, mille algatamise taotluse esitamisest oli möödunud rekordiline 19 aastat. Seadus näeb taotluse esitamisest algatamiseni ette 1-3 kuud ja algatamisest kehtestamiseni maksimaalselt 3 aastat.

Kinnisvara- ja ehitusprojektide dokumentatsioon kasvab iga aastaga. Joonised, lepingud, koosolekuprotokollid, hooldusjuhendid ja tehnilised kirjeldused kogunevad erinevatesse süsteemidesse ning lõpuks on tükk tegu, et üldse aru saada, kus midagi asub. Ent see kõik saab tehisintellekti abiga olla kordades lihtsam.