Aasta esimese poole erakordne aktiivsus eluasemeturul rahunes mõnevõrra suvekuudel, kuid nõudlus püsib tugev. Tallinna korterite hinnakasv aeglustus teises kvartalis 7 protsendini aastases võrdluses, mis ületas pealinna elanike netopalga kasvu. Samas toetas taskukohasust aastatagusest madalam eluasemelaenude intressimäär, kirjutab Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja, Balti riikide pealinnade eluaseme taskukohasuse analüüsis.

- Kortermajade ehitus tänavu kevadel Kalaranna elamurajoonis.
- Foto: Andras Kralla
Erakordselt suur nõudlus uue eluaseme järele, millele ehitus ei suutnud samas tempos reageerida, viis nõudluse ja pakkumise tasakaalust ning kiirendas uute korterite hinnakasvu. Suurem osa tehingutest uute korteritega tehakse aga eelnevate kokkulepete põhjal, mistõttu uusarenduste hinnakasv teise kvartali statistikas veel ei kajastu ja need tehingud jõuavad statistikasse hoonete valmimisel. Seega tuleb kõrgem hinnakasv järk-järgult statistikasse hiljem. Korterite taskukohasuse indeksi väärtus teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga küll näitas tõusu, kuid võttes arvesse, et tehingud uute korteritega lisanduvad statistikasse viitajaga, on taskukohasus tegelikult halvenenud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Fassaadide tootmine on viimase kümnendi jooksul teinud läbi suure muutuse. Kui varem tähendas tellimus etteantud jooniste järgi tootmist, siis nüüd oodatakse tootjalt terviklikkust: projekteerimist, tehnilisi lahendusi, tootmist ja paigaldust. Metallfassaadide tootja Parmet AS juht Erki Parik nendib, et selline muudatus teeb küll nende töö keerulisemaks, ent samas toob tellija jaoks kaasa parema tulemuse.