Riigikogu keskkonnakomisjon korraldab täna koos riigieelarve kontrolli erikomisjoniga põlevkivisektori arengusuundade ja keskkonnatasude arutelu.
Keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul peab keskkonnatasude eesmärk olema heastada ja vähendada loodusele tekitatud kahju. „Tasude tõstmine peab olema hästi läbi kaalutletud ja põhjendatud, et saavutada keskkonnahoid, mitte vaid hetkeline riigieelarve täitmine,“ rõhutas Vakra. Ta lisas, et probleem on aktuaalne ja avalikkusele on vaja anda asjatundlikke selgitusi.
Arutelu käigus tahetakse ära kuulata Riigikontrolli esindajate seisukohad keskkonnatasude tõstmise eesmärgipärasuse ja otstarbekuse kohta. Praxise analüütikud annavad selgitusi nende teostatud uuringute „Põlevkivitööstuse mõju demograafilistele arengutele kuni aastani 2030“ ja „Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse mõjude hindamine“ kohta.
2013. aastal laekus riigile keskkonnatasusid 84 mln eurot :
Artikkel jätkub pärast reklaami
74% keskkonnatasudest (62 mln) maksid põlevkivisektori ettevõtted.83% põlevkivisektori tasudest tuli ASilt Eesti Energia,11% Viru Keemia Grupilt,3% Kiviõli Keemiatööstuselt,3% teistelt ettevõtetelt.
Arutelule on kutsutud peale Riigikontrolli ja Praxise esindajate veel Eesti Energia, Viru Keemia Grupi, Kiviõli Keemiatööstuse, Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee ning Keskkonnaministeeriumi esindajad.
Seotud lood
Fassaadide tootmine on viimase kümnendi jooksul teinud läbi suure muutuse. Kui varem tähendas tellimus etteantud jooniste järgi tootmist, siis nüüd oodatakse tootjalt terviklikkust: projekteerimist, tehnilisi lahendusi, tootmist ja paigaldust. Metallfassaadide tootja Parmet AS juht Erki Parik nendib, et selline muudatus teeb küll nende töö keerulisemaks, ent samas toob tellija jaoks kaasa parema tulemuse.