• 20.01.15, 12:09
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Piirsalu: eramu on omanikule oluline, korter mitte

Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liige Andres Piirsalu tõi oma ettekandes Koduomanike V kongressil välja statistikast ilmneva tõsiasja, et eramu on omanikule oluline, korter mitte.
Ligi pooled (47%) kõigist eluasemetest on tema andmetel ära kindlustatud, aga ilmneb mõtlema panev terav erinevus eramute ja korterite vahel. "Eramuomanikud väärtustavad oma kodu, sest üle 70% eramutest on kindlustatud, aga üle 60% korteriomanikest ei ole kindlustamist vajalikuks pidanud," möönis Piirsalu.
Tuleõnnetused Eestis:

Artikkel jätkub pärast reklaami

* Aastas juhtub umbes 2000 hoone või rajatise põlengut;* Üle poole neist toimub eluasemetes;* Üle poole tuleõnnetusse sattunud eluasemetest on olnud kindlustamata.
Muud õnnetused Eestis:
* Eluasemetega seotud õnnetusi on tavapärasel aastal kuni 3 korda rohkem kui tuleõnnetusi!
Tüüpjuhtumid ja suuremad kahjud.:
Tulekahju
* Sagedased „süüdlased“: järelvalveta küünal; hooldamata või katkised tulekolded; hooldamata või katkised elektrisüsteemid. Suurim rahaline kahju üle 400 000 euro.
Torustiku lekked:
* Korteriomanikule on esitatud kahjunõue kogusummas üle 50 000 euro ;* kahju korterile on ületanud 300 000 eurot.

Hetkel kuum

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kolmandate isikute kahjunõuded korteriühistu vastu:
* ühistu haldusalas tekkinud põlengud, veekahjud, jääpurikad, vm. Teadaolev suurim kahjunõue üle 1,2 miljoni euro.
Tormikahjud: üksiku eramu kahju üle 50 000 euro.
Praktilisi nõuandeid kindlustajale:
* Kindlustusteenuse head tavad: http://www.lkf.ee/images/files/Kindlustus_heatava(10).pdf
* Kodukindlustuse hea tava: http://www.lkf.ee/images/files/Hea_tava_kodukindlustus(14).pdf
* Juhendmaterjal hea kodukindlustuse lepingu sõlmimiseks: http://www.lkf.ee/images/files/Kodukindlustus_lepsolmimine(3).pdf

Artikkel jätkub pärast reklaami

Olulist kindlustuslepingu sõlmimisel:
* Kindlustuslepingu sõlmimisel mõelge läbi kõik sündmused ja asjaolud, mis võivad kaasa tuua suure rahalise kahju.
* Ärge jätke piisavalt kindlustamata enda vastutust kolmandate isikute nõuete vastu. See on äärmiselt oluline risk kortermajade puhul.
* Kindlustage piisavalt ära ka kodune vara. Tavatarbija üldjuhul ei usu, kui palju see kõik tegelikult maksab, kui õnnetus on toimunud ja peate kõik uuesti soetama.
* Vaadake üle, kas olete ikka kõik andmed kindlustusavaldusel õigesti kirja pannud. Samuti andmete muutumisel kindlustusandjat teavitanud. Kui kahtlete, küsige kindlasti kindlustustöötajalt üle - kindlustusandja usaldab teid ja kontrollib alles siis, kui õnnetus on käes.
* Vaadake üle kindlustustingimused. Kui midagi jääb arusaamatuks, küsige kindlustustöötajalt selgitust.
* „Koguriskikindlustus“ ei ole kindlustus kõigi maailma hädade vastu.
Piirsalu palus oma täiendavas kommentaaris haldusuudised.ee teemaveebile toonitada, et nii eramu, aga eriti korteriomanikud tõepoolest kindlustaksid ära enda vastutuse piisavas (!) ulatuses. Pahatihti on tema sõnul korteriomanikud isegi enda vastutuse ära kindlustanud, aga siis kahju korral ilmneb, et nt 10 000 euro suuruse kindlustussummaga vastutuskindlustuse lepingust ei piisa, sest kahju on palju suurem. "Läbi võiks mõelda erinevad stsenaariumid, mis võivad koduga seoses tuua kaasa hiiglasliku rahalise kahju. Eriti just korterite puhul võib teistele tekitatud kahju olla mõnikord isegi kordades suurem kui korteri enda oma ja selles oleva vara väärtus! Üks kindlustuse ekspert andis hiljuti mulle soovituse, et kortermaja puhul võiks absoluutne miinimum kindlustussumma (e. maksimaalne kindlustuslepingu alusel hüvitatav rahaline kahju kokku) olla arvestatud põhimõttel 10 000 eurot korruse kohta," kommenteeris Piirsalu.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ta lisas, et tihti ajavad inimesed segamini süü ja (rahalise) vastutuse. Ka liikluskindlustuse kahjude korral räägivad inimesed liiga tihti "süüdlastest". Tegelikult ei ole tema sõnul enamasti rahalise kahju puhul keegi süüdi. Näiteks kui eramu krundil kukub puu tugeva tormiga naaberkrundil olevale majale ja vigastab seda tõsiselt, ei saa rääkida kukkunud puu omaniku süüst. Samas mistahes kohtus mõistetakse rahaline kahjunõue tekkinud tsiviilvastutuse alusel kohe ilma pikema jututa kannatanuks osutunud naabrile välja. Seega tuleb tema sõnul kindlasti eristada süüd ja vastutust. Teisisõnu - sõltumata sellest, kas keegi üldse juhtunus süüdi oli, tekib teisele tekitatud rahalise kahju korral tsiviilvastutus ja sellest tulenev nõue igal juhul (võib-olla ainult n.ö force majeure on erand). Ja seetõttu tasub seda riski kindlustada piisavalt. "Tsiviilvastutuse alusel tekkinud rahalise kahjunõude käest ei pruugi pääseda ka siis, kui mingit süüd ei ole üldse kellelgi," tõdes ta.
 
 

Seotud lood

Uudised
  • 30.01.15, 11:44
Mustalt üüriturult jääb riigil saamata vähemalt 5 miljonit eurot makse
Viis miljonit eurot, mis maksuamet siin mõne aja eest enda aastaseks võiduks autoturul luges, on kinnisvaraturul võimalik ületada mitmekordselt.
Uudised
  • 21.01.15, 14:02
Rekonstrueerimistoetuste ülevaade KredExist
KredExi hoonete energiatõhususe projektijuht Kalle Kuusk andis ülevaate korterelamu rekonstrueerimistoetuse põhisuundadest.
Uudised
  • 22.01.15, 16:25
Äripäeva maakleri-uuringule on vastanud 2000 inimest
Äripäev koostöös kinnisvaraveebi KV.ee ja uuringufirmaga Dive Eesti alustas mahukat uuringut selgitamaks rahulolu kinnisvaramaaklerite teenusega Eestis. 
Uudised
  • 20.01.15, 13:25
FOTOD: Energiasäästlik, kaunis Eesti kodu 2014
MTÜ Eesti Kodukaunistamise Ühendus esitles Koduomanike V kongressil energiasäästlikke ja kauneid Eesti kodusid.
  • ST
Sisuturundus
  • 05.11.25, 13:30
Kestlikkus kui investeering: kuidas Neutra ja LÄVI tõstavad Eesti arenduse standardeid
„Neutra jaoks on jätkusuutlik kinnisvaraarendus olnud algusest peale põhimõtteline väärtus, mitte lihtsalt turutrend,“ tunnistab Neutra Grupi juht Kenneth Karpov. Seepärast lähtub Neutra kinnisvara arendades rahvusvaheliselt tunnustatud BREEAM-i ja LEED-i sertifikatsioonide nõuetest, et nende uute hoonete keskkonnamõju, energiakasutust ja sisekeskkonna kvaliteet vastaks kaasaja nõuetele.

Enimloetud

1
  • ST
Sisuturundus
  • 28.11.25, 10:08
Parmeti uued väljakutsed: aina keerukamad fassaadiprojektid ja targemad lahendused
2
Uudised
  • 05.12.25, 11:33
Efteni juht tegi ülevaate kõige riskantsematest võlakirjadest. "Võlakirjainvestor peabki ainult riskidele keskenduma"
Vaata, mis on ohukoht aastal 2026
3
Suur lugu
  • 03.12.25, 14:11
Paisuvas ülepakkumises eluasemeturul hinnad tõusevad? Pilt kisub vastupidi järsult
Erkki Raasuke kinnisvaraarendajate suure tootlusega võlakirjadest: “Kui keegi tahab Vene ruletti mängida või lihtsalt vaadata tikuga, kas paagis on bensiini, siis andke tuld.” Eesti turul on veel üks tõsine pitser.
4
Uudised
  • 01.12.25, 12:52
Marko Kull müüs ülehektarilise elamuarenduse maha
5
Uudised
  • 05.12.25, 10:31
2 galeriid: Scandium pani Mustamäe megaarenduse 15-miljonilisele hoonele nurgakivi
Vaata, mis seal toimus ja mis sinna tuleb!
6
Uudised
  • 05.12.25, 11:37
Maa- ja ruumiameti peadirektor: äkki ei pea praeguses julgeolekuolukorras reeglid nii paindumatud olema?

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele