Kinnisvarainvestor: langusaeg on möödas, ikkagi tasub osta
Paarikümne korteri suuruse üüriportfelliga investor Karolina Sikk ostab kortereid ainult uusarendustesse, kuna ta ei taha nende haldamise peale kulutada palju aega.
Karolina Sikk Lastekodu tänava uue kortermaja üürikorteris.
Foto: Andras Kralla
Sikk lisas, et kuigi praegune olukord turul on keerulisem, siis tema midagi praegu ära ei müü. Ta näeb, et korterite hinnad ajas kasvavad ning ühtlasi kasvavad ka üürihinnad.
Omaosaluse poolest on parim siseneda üürikinnisvara ärisse just kodulaenu toel. Nii arvab nelja korteriga kinnisvaraportfelliga Viljandi ettevõtja Margarita Kopteva.
Suurinvestorid haaravad elukondlikku kinnisvara. Põhjamaades moodustab institutsionaalse elukondliku kinnisvara osakaal keskmiselt umbes 30% tehingute kogumahust, Eestis on see jäänud ajalooliselt alla 10%.
Kinnisvaraturul kogub tuure trend, kus institusionaalne investor haarab elamispindade üüriturgu. Tulijaid on nii Eestist kui piiri tagant. Eraisikutest üüriinvestor peab taanduma suurlinnadest eemale.
Fassaadide tootmine on viimase kümnendi jooksul teinud läbi suure muutuse. Kui varem tähendas tellimus etteantud jooniste järgi tootmist, siis nüüd oodatakse tootjalt terviklikkust: projekteerimist, tehnilisi lahendusi, tootmist ja paigaldust. Metallfassaadide tootja Parmet AS juht Erki Parik nendib, et selline muudatus teeb küll nende töö keerulisemaks, ent samas toob tellija jaoks kaasa parema tulemuse.
Erkki Raasuke kinnisvaraarendajate suure tootlusega võlakirjadest: “Kui keegi tahab Vene ruletti mängida või lihtsalt vaadata tikuga, kas paagis on bensiini, siis andke tuld.” Eesti turul on veel üks tõsine pitser.
Erkki Raasuke kinnisvaraarendajate suure tootlusega võlakirjadest: “Kui keegi tahab Vene ruletti mängida või lihtsalt vaadata tikuga, kas paagis on bensiini, siis andke tuld.” Eesti turul on veel üks tõsine pitser.