Järjest enam pinda jalge alt kaotav ehitussektor piidleb pingsalt ootuskrampi tõmbunud kinnisvarasektorit. Seni ei ole kinnisvaraturul suuri põhjapanevaid muutusi toimunud, kiiret hinnalangust ei ole veel tulnud.
Swedbanki kinnisvara ja ehituse osakonna juhataja Ero Viik osutab, et ärkinnisvaraturul ostja ja müüja nägemused hoone väärtuse osas on tehingu jaoks liiga erinevad.
Foto: Raul Mee
Eelmise nädala neljapäeval Statistikamaeti avaldatud ja pankade kommenteeritud III kvartali oodatust suurem majanduslangus just edaspidist optimistlikku vaäljavaadet ei kipu toitma. Järjest enam pinda jalge alt kaotav ehitussektor piidleb pingsalt ootuskrampi tõmbunud kinnisvarasektorit.
Kui me vaatame ehituslubade arvu, mis on väljastatud, siis see viitab ikkagi rahulikumale ehitustegevusele tulevikus, nendib Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Tasub silm peal hoida, kas ja millise tempoga muutuvad lühemad makseviivitused pikaajalisteks probleemideks, kirjutab kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.
Praegu nõutakse elukondlikul kinnisvaraturul erilise planeeringuga korterid, aga ka maju, mis asuvad klassikalistes elitaarsetes piirkondades, selgub LVM Kinnisvara juhi Ingmar Saksingu eluasemeturu analüüsimisest.
„Neutra jaoks on jätkusuutlik kinnisvaraarendus olnud algusest peale põhimõtteline väärtus, mitte lihtsalt turutrend,“ tunnistab Neutra Grupi juht Kenneth Karpov. Seepärast lähtub Neutra kinnisvara arendades rahvusvaheliselt tunnustatud BREEAM-i ja LEED-i sertifikatsioonide nõuetest, et nende uute hoonete keskkonnamõju, energiakasutust ja sisekeskkonna kvaliteet vastaks kaasaja nõuetele.
Erkki Raasuke kinnisvaraarendajate suure tootlusega võlakirjadest: “Kui keegi tahab Vene ruletti mängida või lihtsalt vaadata tikuga, kas paagis on bensiini, siis andke tuld.” Eesti turul on veel üks tõsine pitser.
Erkki Raasuke kinnisvaraarendajate suure tootlusega võlakirjadest: “Kui keegi tahab Vene ruletti mängida või lihtsalt vaadata tikuga, kas paagis on bensiini, siis andke tuld.” Eesti turul on veel üks tõsine pitser.