Planeeringu arutellu kaasamine on kui köielkõnd - igav siin juba ei hakka
Praegune tihti vaid formaalne kaasamine planeeringute menetlemisel on liigselt põhjalik, märgivad Riigiarhitekt Tõnis Arjus ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi planeeringute asekantsler Ivan Sergejev saates "Kinnisvaratund".
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi planeeringute asekantsler Ivan Sergejev ja riigiarhitekt Tõnis Arjus võtsid planeeringute protsessi mahlakas vestluses osadseks.
Foto: Siim Sultson
Liigne kaasamine muudab planeeringute arutelu laadaks, teisalt oleks vaja leida optimum, millisest staadiumist ja ka kui suurel määral tuleks tõhususe nimel osapooli kaasata. Ministeeriumi eestvõttel ja Maa- ja Ruumiameti toel valminud uus menetlussüsteem peaks olukorda lihtsustama ja läbipaistvamaks ning kiiremaks muutma. Sõjaolukord vajutab menetlemisele oma pitseri.
Maa- ja Ruumiamet koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga on käivitanud uue planeeringute infosüsteemi PLANIS arenduse, mis viib senise killustunud planeeringumenetluse täielikult digitaalseks.
Esmaspäevast, 9. juunist tööd alustanud riigiarhitekti ülesanne on vedada strateegilist ruumiplaneerimist ning toetada tervikliku ja tulevikukindla ruumiloome arengut üle Eesti. Paika said 4 esimest fookust.
Kinnisvara- ja ehitusprojektide dokumentatsioon kasvab iga aastaga. Joonised, lepingud, koosolekuprotokollid, hooldusjuhendid ja tehnilised kirjeldused kogunevad erinevatesse süsteemidesse ning lõpuks on tükk tegu, et üldse aru saada, kus midagi asub. Ent see kõik saab tehisintellekti abiga olla kordades lihtsam.